← Tagasi fondide juurde

Andmeallikad ja metoodika

Kuidas andmed on kogutud, kuidas kattuvust arvutatakse ja kust numbrid tulevad.

Kuidas me kattuvust mõõdame?

Fondide kattuvus on arvutatud valemiga 1 − Active Share, kus:

Active Share = ½ × Σ |kaalA[i] − kaalB[i]| Kattuvus = 1 − Active Share = Σ min(kaalA[i], kaalB[i])

Active Share mõõdab, kui suur osa portfellist erineb võrdlusalusest. Kattuvus on Active Share’i peegelpilt: see näitab, mitu protsenti mõlema fondi rahast läheb täpselt samadesse investeeringutesse.

Jagamine kahega väldib topeltloendust: kui Nvidia on ühes fondis 1% ülekaalus, peab midagi muud olema 1% alakaalus — see on sama erinevus, mitte kaks erinevat.

Active Share’i töötasid välja Cremers ja Petajisto (2009). Originaalvalem mõõdab fondi erinevust võrdlusindeksist. Meie kasutame sama valemit kahe fondi võrdlemiseks, võttes üht fondi “indeksina”. Kuna valem on sümmeetriline (|wA − wB| = |wB − wA|), pole vahet, kumba fondi indeksiks võtta.

Näide:
Fond A: Nvidia 33%, Apple 33%, Microsoft 33%
Fond B: Nvidia 50%, Apple 50%

Active Share = ½ × (|33−50| + |33−50| + |33−0|) = ½ × (17+17+33) = 33.5%
Kattuvus = 100% − 33.5% = 66.5%

Kontroll: min(33,50) + min(33,50) + min(33,0) = 33 + 33 + 0 = 66%
(Väike ümarduserinevus, kuna fondid ei summeeru täpselt 100%-ni.)

Miks mitte lihtsam meetod? Lihtne arvupõhine kattuvus (“245 ühist aktsiat 1952-st”) ei arvesta kaalusid — 0,01% positsioon loeb sama palju kui 5% positsioon. Active Share arvestab tegelikke rahapaigutusi ja on akadeemilises kirjanduses laialdaselt kasutatud.

Viited:

Tootluste sarnasus (R²) ja ESMA mõõdikud

Portfellide kattuvus (Active Share) näitab ainult seda, kui palju fondide koosseis erineb. Kuid ka erinevad aktsiad liiguvad sageli koos — näiteks Nvidia ja TSMC on erinevad ettevõtted, aga nende hinnad on tugevalt korreleeritud. Seepärast näitame ka tootluste sarnasust, mis mõõdab, kui sarnaselt fondide hinnad tegelikult liiguvad.

Kasutame ESMA (2016) closet indexing metoodikat (ESMA/2016/165), mis hindab fondide sarnasust kahe mõõdikuga:

  1. Aktiivne osakaal (Active Share) = kui suur osa portfellist erineb. Sama mis 100% − kattuvus. ESMA lävend: < 60%.
  2. Jälgimisviga (Tracking Error) = fondide tootluste erinevuse volatiilsus aastases baasis. Mida väiksem, seda sarnasemalt fondid liiguvad. ESMA lävend: < 4%.

Kui mõlemad kriteeriumid on täidetud (Active Share < 60% JA Tracking Error < 4%), viitab see ESMA metoodika järgi võimalikule peidetud indeksijälgimisele (closet indexing). Jälgimisviga arvutatakse viimase 1 aasta nädalastest tootlustest.

R² (determinatsioonikordaja) näitab, kui suure osa fondide hinnamuutustest saab seletada nende omavahelise seosega. R² on sümmeetriline näitaja — tulemus on sama, sõltumata sellest, kumba fondi võtta aluseks. Arvutatud nädalaste logaritmiliste tootluste Pearsoni korrelatsioonist: R² = r². Nädalane sagedus väldib NAV-i ajastuse müra, mis tekib fondide sees olevate ETF-ide erinevast hindamisajast (vt Lo & MacKinlay 1990, Dimson 1979). NAV andmed pärinevad Pensionikeskusest.

Näide: Tuleva vs Swedbank 1990–99

Portfellide kattuvus = ~60% (Active Share = ~40%)
R² = ~81% (korrelatsioon ≈ 0,90)
Jälgimisviga = ~6,5% aastas

Kuigi 40% portfellidest erineb, selgitab üks fond 81% teise fondi hindade liikumisest. Ka “erinevad” investeeringud liiguvad sageli samas suunas.

Viited:

Kuidas andmed on kogutud?

  1. Investeerimisaruanded. Iga fondi kohta laadisime alla fondivalitseja või Pensionikeskuse investeerimisaruande (PDF) seisuga veebruar 2026. Aruandest lugesime välja fondi positsioonid: ETF-id, aktsiad, võlakirjad, kinnisvara- ja erakapitalifondid koos osakaaludega. Lingid aruannetele on allpool tabelis.
  2. ETF-ide läbivaatamine (look-through). Indeksfondid investeerivad läbi ETF-ide. Iga ETF-i koosseisu saime avalikest allikatest (iShares CSV-failid, Swedbank Robur aastaaruanded). Kui ETF-i täpne koosseis polnud kättesaadav (nt L&G, SPDR), kasutasime sarnast iShares ETF-i lähendusena. SEB sisefondide kohta kasutasime EODHD API-t. LHV fondide ETF-id (Invesco MDAX, iShares Gold Producers, First Trust AIRR, Global X Copper Miners, VanEck Oil Services) on samuti läbi vaadatud EODHD API ja Invesco andmete abil. Kulla-ETF-id (ZKB Gold) on näidatud eraldi varaklassina. “Kõik investeeringud” nimekiri näitab aktsiate koosseisu, mis on leitud just selle look-through meetodiga: fondi aruandest võetud ETF-i osakaal on korrutatud ETF-i enda koosseisuga.
  3. Ühtne andmetabel. Kõigi fondide positsioonid koondati ühtsesse tabelisse, kus iga aktsia on identifitseeritud ISIN-koodi järgi. See võimaldab MWO arvutust ja muid võrdlusi.
  4. NAV ajalugu ja tasud. Pensionikeskuse statistikast.

Allikad

Fondide investeerimisaruanded (veebruar 2026):

ETF-ide koosseisud:

Muud:

Fondide katvus (24 fondi)

Fond Tüüp Kuupäev Aruanne Katvus

ETF-ide läbivaatamine

Indeksfondid investeerivad läbi ETF-ide. Kasutame iShares CSV-sid, SPDR CSV-sid, EODHD API-t ja Swedbank Roburi avalikke andmeid, et näha iga ETF-i sees olevaid aktsiaid. SEB sisefondid (MSCI Screened indeksid) on lähendatud vastavate regionaalsete ETF-idega.

ETF / fond Andmeallikas Aktsiate arv Staatus

Proxy lähendused

Need fondid/ETF-id on lähendatud sarnase ETF-i andmetega, kuna täpsed koosseisud pole avalikult kättesaadavad.

ISIN Lähendus (mapped to) Staatus

Andmete kontrollimine

Andmete korrektsust on kontrollitud mitmel tasandil:

Piirangud

← Tagasi fondide juurde
Loodud Claude Code abiga, käsitsi üle kontrollitud. Lähtekood: github.com/tuleva-ee